Nordea Eesti majandusprognoos: võtmeküsimus on tootlikkus

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises“, kommenteeris Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust“.

IKT päästab

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu poolest märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja integreerumises. IKT, kutse-, teaduse ning insenertehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKTst aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Investeeringud aitavad

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogiaalaseks tiigrihüppeks praegu soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses“, lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT-sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud“, sõnas Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.